Tuuline Tarifa
Viimane postitus oli laupäeval, 12 novembril. See oli ühtlasi ka meie viimane treeninglaagri päev Cheveyos.
Sellele eelneval õhtul külastasime kogu seltskonnaga Vejeri linnakest. Käisime seal Hammamis lihaseid lõõgastamas ja hiljem ostsime ühest vürtsipoest paremaid vürtse, et ka ise sarnaseid maitsvaid tervislikke toite teha nagu Casper ja Andrea teevad.
Vejer. Lucy omas elemendis - talle väga meeldib see rohelus linnakeskkonnas.
Vejer tänavail.
Vejer.
Vejer. Päikeseloojangujärgne.
Pärast viimast ühist söömaaega jätsime oma trennikaaslastega hüvasti. Casper viis meid Vejeri bussipeatusse, kust sõitsime Tarifasse. Tarifa on mandri-euroopa lõunapoolseim tipp. Jõudsime väga tuulisel päeval. Terve pikk Tarifa rannajoon oli täis lohesurfareid. Jõudsime pärast asjade öömajja ära panekut just päikeseloojanguks mere äärde. Pärast loojangut lohesurfasid kõvemad tegelased veel edasigi. Meile väga meeldis nende siluette tumeneva taeva taustal jälgida.
Jõudsime Tarifasse just päikeseloojanguks.
Lohesurfarid Tarifa rannas pärast päikeseloojangut. Vasakul on näha Tarifa saar - mandri-Euroopa lõunapoolseim punkt.
Lohesurfarid Tarifa rannas pärast päikeseloojangut.
Hiljem kolasime Tarifa vanalinnas, otsisime söögikohta. Leidsime ka aga kahjuks kalli ja mitte väga hea toiduga. Mul õnnestus omale miski kuramuse cuttlefish roog tellida. Selgus, et see cuttlefish ei ole üldsegi mingi kala. - täitsa mollusk hoopis! Cuttlefish on eesti keeles seepia. Karjub pea sama palju hamba hall kui kaheksajalg või meritäht. Igatahes, minu jaoks oli teda paras katsumus süüa, sest peale kalade, krevettide ja vähkide ma mereandidest väga lugu ei pea. Jätsin kalli roa sinnapaika. See oli liigsoolane ja liiga õline.
Jube õline ja soolane mollusk. Liiga kallis ka.
Pühapäeva hommikul tegime mõnusa soojenduse ja võimlemise rannas ning sörkisime vanalinna vahel.
Tarifa vanalinna e Medina koerad.
Tarifa vanalinna e Medina koerad.
Pärast toidupoes käiku valmistasime lõuna ajal omale väga maitsva hommikusöögi. See oli meie esimene katsetus Cheveyo kokaraamatu järgi midagi teha. Ütleme nii, et õnnestus! :)
Pärast läksime ühte coworking space-i (e.k. vabakontor) , millel oli kaunis vaade katuselt. Taamal paistab juba Aafrika mägismaa! Seal Lucy tegeles veidi töö asjadega ja mina hakkasin Meelis Kulli Andmeteaduse Meetodite ainet kordama ja meelde tuletama. Ühel korralikul andmeteadlasel peavad baasteadmised ikka korralikult käpas olema!
Vaade vabakontori katuselt. Taamal paistab juba Aafrika mägismaa!
Vaade vabakontori katuselt.
Vaade vabakontori katuselt. Taamal kolm tankerit ja nende taga - väga hägusalt - jälle Aafrika.
Õhtul tegime taas rikkaliku maitsva tervisliku roa omale.
Esmaspäeva hommikul tegime üsna pika jooksu ühe mäe suunas, seal kus asub Düün. Jooksu lõpus käisime ookeanis paljalt ujumas. Tagasi jalutasime autodee äärest. Pärast hilist hommikusööki tegime jälle päeva vabakontoris.
Teisipäeva hommikul tegime rannas kiire ringtreeningu, sõime hommikust ning läksime praamile, mis viis meid Tangieri Marokos. Seal sadamas ootas meid Bouya! Aga Tangieri reis jääb juba järgmisesse postitusse.
Selle postitusega lõpeb Hispaania saaga. Juba järgmises algab täiesti uus peatükk Aafrika! Maroko!
© Kristjan Roosild.RSS