"Aga kus sõrmus on?"
Sellised olid Lucy sõnad eile rannas, kui olin laskunud ühele põlvele ja lausunud: “Людмила Ивановна Георгиева, выидешь за мне замуж?”
Nimelt oli mustas karbikeses, mille olin avanud ja temale esitlenud sees kõrvarõngad ja kaelaekee, mitte sõrmus.
Selgitasin, et sõrmuse valime koos, kuna ma ei ole teda ühtegi sõrmust kandmas näinud ja ei olnud kindel, kas ta kihlasõrmust kanda tahab. Selle peale soostus ta mulle ikkagi “JAH” vastama! :)
