Zahoditje v Zahora!

Back

Täna on minu sabbaticali esimene päev! Istun Wizz Air lennukis, teel Lutonisse Suurbritannias. Sealt sõidame kohe edasi Sevillasse Hispaanias. Lucy istub paar rida tagapool. Säästsime kohtade valimisest loobumisel veidi raha ja saamegi veidi omaette vaikuses olla. Meil saab reisil olema ju neli nädalat koos!
Eile oli tööl suurepärane päev - ka teine projekt, mida vedasin sai kenasti lõpetatud. Õhtul pakkusin kolleegidele oma puhkuse alguse ja kahe projekti lõpetamise puhul isetehtud banaanijäätist. Kõigile maitses. Oli mõnus õhtu. Embamised, käesurumised ja “viska viis” viskamised.

Kuivõrd mina olen kodust ära vähemalt viis nädalat ja Lucy neli, siis pakkimine võttis meil eile väga kaua. Saime vist alles pärast kella kolme magama. Täna hommikul oli äratus juba kell 9…

Sevillas tullakse meile lennujaama vastu ja viiakse Zahora külakesse Atlandi ookeani rannikul. Seal toimub meil nädala pikkune Cheveyo treeninglaager. Eks kirjutan sellest järgmises postituses juba pikemalt.

Pärast Cheveyot vaatame, kas meil õnnestub ehk Gibraltari lähedal Tarifas paar päeva lohesurfata.

Sealt sõidame praamiga Aafrikasse! Sõit Tangieri linna Marokos üle Gibraltari väina võtab ühe tunni.

Tangierist sõidame rongiga Rabati, kus kohtume minu sõbra Bouyaga. Temaga koos läheme ta sünnipäeva puhul Marrakeshi kaudu paariks päevaks Atlase mägedesse matkama.

Seejärel maandume ookeani rannikul Essaouiera väikeses linnakeses (paneks äkki kõik täishäälikud selle linna nime keskele?). Seal lõpeb Lucy puhkus ja algab kaugtöö. Minul puhkus jätkub. Plaanin midagi kasulikku õppida, lugeda ja sporti teha - jooksmine, ujumine, lohesurf.

Detsembri alguses lendab Lucy Sevillast tagasi Eestisse, mina aga Mallorcale. Sealsetes mägedes sõidame Arneliga nädalakese maanteeratastega.

© Kristjan Roosild.RSS